Uuel õppeaastal uue hooga

Jätkame ka sel õppeaastal Sära silma programmi. Oodatud on kõik endised mentorid ja teretulnud uued vabatahtlikud. 

Siit leiad meie mentori Katrin Tiido mõtted mentorperede projektiga seonduvalt: Aafrika vanasõna ütleb: on vaja tervet küla, et laps üles kasvatada. Lapsed ja meie kõik vajame enda ümber rohkem kui ühte inimest, et anda lapsele eluks vajalikud kogemused. Me peame/keegi meist peab õpetama lapsele tegema vahet heal ja halval, kuna elus tuleb ette väga palju keerulisi olukordi ja kogemusi. Kaasatud peaks olema terve kogukond, kus lapsed üles kasvavad. Teinekord jääb pereväärtustest üksinda väheseks, me vajame enda ümber tugevat kogukonda. Lapsed õpivad palju ka sellest, mida nad kogevad/näevad väljaspool kodust keskkonda. Kui pere ei suuda lapsele piisavat tuge pakkuda, siis peakski lapesele/perele, kes vajavad järeleaitamist, appi tulema kogukond – nn „küla“, et pakkuda tuge lapse igakülgsele arendamisele. Koos üksteist toetades suudame üles kasvatada nn „õnneliku lapse“, kes tuleb endaga tulevikus toime. 

Hooliva kogukonna mudel, kus samaaegselt tegeletakse nii riskitegurite vähendamise kui ka kaitsetegurite tugevdamisega. Noor, kelle ümber on head sõbrad, hoolivad vanemad ja oma tööd tundvad spetsialistid spetsialistid, teeb paremaid valikuid ja tuleb eluga hästi toime. Luuakse laiapõhjaline meeskonnatöö ja tegutsev võrgustik, kus kõik kogukonna osad on teadlikud oma rollist probleemide lahendamisel ja tunnevad, et nad ei tegutse üksinda.
Lapsed ootavad meilt, täiskasvanutelt, rohkem hoolimist, nad soovivad, et neid märgatakse ja tunnustatakse, selle läbi muutuvad ka lapsed avatumaks ja julgevad oma probleemidest rohkem rääkida.

Aitäh Teile, mentorid.

Aasta numbrites

Veidi statistikat 2016-2017 õppeaasta kohta:

Mentorperedest osales 21 noort, nendega tegeles 9 mentorit – vabatahtlikku. Mentorperede kokkusaamisi oli 70, iga kokkusaamise kestus oli 3 akadeemilist tundi või natuke rohkem.

Tegemistest:

• Sõlmisime noortega heatahtekokkulepped projektis osalemiseks, täpsustasime noorte kohustused, õigused.
• Rääkisime efektivsetest õppimismeetoditest, tähelepanu ja mälu arendamine
• Arendasime sostsiaalse suhtlemise oskust
• Õpetasime noortele, kuidas analüüsida oma tulemusi ning kuidas ennast motiveerida tulemusi parandama
• Õpetasime noori väärikalt kaotama ja võitma, pingeid maandama- tegelesime mõtlemismängudega, mängisime lauamänge, kabe, Eesti mälumäng
• Internetis käitumise oskuse arendamine (FB, Youtube jne)
• Innokas robootikaga tegelemine
• Pranglimine
• Paberist automudelite valmistamine, emadepäeva kaardi joonistamine
• Sporti tegime – tõukekelkudega sõitmine, pallimängud, jalutuskäigud
• Kultuuri nautisime – muuseumismis püssidenäitus, kunstikoolis näitus, õpituba lsteraamatukogus
• Koolitused noortele – sõltuvused meie ümber, sotsiaalsete oskuste arendamine, Foorumteater, Energiavastuskeskus
• Lisaks laagripäevad Silmal, Vilklas, Haapsalu Kutsehariduskeskuses

Möödunud õppeaastal lisasime enda Sära silma programmi uue teenuse - alustasime õpitoaga, kuhu ootasime ka neid põhikooli õpilasi, kes meie projektis ei osale. Õpiabi andsime 99 akadeemilist tundi, põhiliselt vajati õpiabi vene keeles ja matemaatikas.

Energia avastuskeskuse külastus

Projekti kolmas õpilaager toimus 23.05.2017 Energia Avastuskeskuses, Tallinas. Kohal oli 15 noort ja 3 mentorit. Üheskoos külastati Eeargia Avastuskeskust, kus päevaplaan tegevustega oli järgnev:

13:50 saabumine

14:00-14:10 välgudemo töötuba

14:15-14:30 majatutvustus

14:30-15:10 masinaleiutamise töötuba

15:10-15:40 iseseisev tutvumine eksponaatidega,

15:40-15:50 staatikademo "Juuksed püsti"

Ülejäänud aja jooksul said noored ja mentorid omal käel tutvuda keskuse interaktiivsete ja „käed külge“ põhimõttel eksponaatidega. 100-aastases elektrijaamas Tallinna südames sähvivad välgunooled ka päikeselisel päeval, Energia avastuskeskuses on tuntud Eestis ainulaadse välgudemonstratsiooni poolest. Keskuse planetaariumis on aga ka võimalik uudistada avakosmost ja reisida kaugetele planeetidele. Avastuskeskuse 130 interaktiivset eksponaati tutvustavad energeetika ajalugu, füüsikalisi nähtuseid ja eelkõige seda, kui põnev võib olla teadus.

Lisaks Energia Avastuskeskusele said noored koolitus/töötoa Perekeskuselt Sina ja Mina.

Pille Kriisa koolituste kokkuvõte

Aprillis toimus Pille Kriisa koolitus - sõltuvused meie ümber- meie noortele ning mentoritele , osalesid ka mõned klassijuhatajaid. MTÜ Hoovõtukeskuse tegemisi toetas Kohaliku omaalgatuse programm ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Koolituse võttis kokku meie mentor Katrin Tiido:

Tegevusi (Arvuti, telefon, mis iganes sõltuvus) kasutatakse selleks, et eemalduda oma muredest ja hirmudest. Suhtlusportaalid, jututoad või mängimine on turvaline viis luua uusi suhteid, milleks „päris“ elus puudub enesekindlus. Kui puuduvad kuuluvustunne ja selged sihid, siis suhtlemine arvuti vahendusel näib turvalisem, kui tavaelu sõpradega. Lapsele tuleks seada mõistlikud piirid/nõuded. Laps peab saama oma arvamust avaldada, ka meie täiskasvanud peame ise nendest reeglitest kinni pidama, mille tahame lapsele kehtestada. Lapse abistamisel sõltuvusest vabanemisel, me ei tohi püüda saavutada kontrolli lapse üle vaid et laps suudaks vabaneda mureolukorrast. 
Koolitusel 06.04. 2017 ütles Pille Kriisa :” Lastevanematena me lubame endile palju enamat kui oma lastele ja sellest tulenevad ka konfliktid erinevate põlvkondade vahel. Lapsi aga ei kasvata ja ei sotsialiseeri mitte vanemad vaid nende eakaaslased – lapsevanem võib käituda kuidas soovib, laps käitub ikka nii nagu tema sõbrad.”
Sama kehtib ka teiste võrgustikuliikmete kohta, kes me töötame lastega. 
Inimliku õnne läte voolab meie enda sisemusest on kirjutanud oma raamatus „Elutarkus“ Artur Schopenhauer. Rahulolu eluga ja sisemine tasakaal on nagu mosaiik, mis on kokku pandud paljudest õnnelikest hetkedest. Õnn on midagi enamat kui ebaõnne puudumine. Me saame heade tunnete tekitamiseks ennast ise panna olukordadesse, mis meile õnnetunnet loovad. Tuleb need momendid lihtsalt üles leida ja enese jaoks tööle panna. Kõige tähtsamad meie hea käekäigu seisukohalt on aga suhted teiste inimestega, eelkõige lähedaste ja perega. (Schopenhauer, 2014.)

Haapsalu Kutsehariduskeskuses karjääritarkusi taganõudmas

Hoovõtukeskuse selle hooaja kolmas laagripäev toimus 15. veebruaril Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Seekordse päeva läbivaks võtmesõnaks võib pidada karjääriõpet ja kuidas sa muidu ikka õpid, kui mitte läbi kogemuste. Sellest lähtuvalt oligi terve päeva jooksul võimalik noortel läbida erinevaid töötubasid, mis andsin aimu mida Kutsehariduskeskuses õppida saab.

Aga nüüd kõigest lähemalt. Päeva alustasime nagu ikka ühise hommikusöögiga. Sealt edasi liikusid noored nutimängu mängima. Nutimäng juhatas nad Kutsehariduskeskuse erinevatesse hoonetesse ja tutvustas nende eesmärke. Nutimängu parimad said õhtu lõpuks ka premeeritud vahvate meenetega.

Et kõike päris veel ise proovida ei saa siis said noored oma mõtteid ja ideid karjääri teemadel lahata osaluskohviku laadses aruteluringis. Kolmes erinevas laudkonnas oli igal rühmal võimalik 15 minuti jooksul rääkida kaasa järgnevatel teemadel:

1. Mida mulle vabal ajal meeldib teha ja kas sellest hobist võiks saada tulevikus minu töö

2. Kelleks tahan saada.

3. Milline on huvitav kool? Mis mulle oma kooli juures kõige enam meeldib?

Laudkonnas: Kelleks tahan saada – leidsid noored, et päris keeruline on seda tähtsat otsust teha. Tuleviku amet peaks olema seotud huvidega, et töö oleks meeldiv. See võiks olla midagi sellist, milles sa juba hea oled.

Teemas Huvitav kool jäid kõige eredamalt kõlama järgmised märksõnad: head ja toredad inimesed ning hea söök.

Hobide laudkonnas tuli välja kõige rohkem arvutimängude mängijaid, kes kavatsevad edasi minna IT-erialale õppima. Tuli välja ka loodushuvilisi, kes soovivad tulevikus metsandust õppida ning fotograafiahuvilised, kes soovivad selles valdkonnas karjääri teha. Oli ka neid, kes ei teadnud veel kelleks nad otseselt saada tahavad.

Peale rasket mõttetööd kostitati noori kosutava lõuna ja jalutuskäiguga looduses. Pärast mida said töötoad jälle jätkuda, noored õppisid valmistama suupisteid, smuutisid ja tegelesid arvutiklassis keeruliste ühenduste paikasätimisega.

Õhtu lõpetas juba traditsiooniliseks saanud sporditund, milleks seekord oli ühine sulgpalli mäng.

Hoovõtukeskus tänab kõiki vahvaid kohaletulnud noori ja muidugi ka Haapsalu Kutsehariduskeskust, kes kogu selle toreda päeva meie jaoks kokku pani. 

Järgmisel laagripäeval kohtume taas ...

Kuidas me jõule ja vana-aasta lõppu tähistasime

Aasta 2016 hakkab lõppema. Jagame teiega ka pildikesi sellest, kuidas oma noorte ja mentoritega jõule tähistasime ja vana-aastat ära saatsime. 

19. detsembril kogunesid meie noored ja mentorid Haapsalu Põhikooli köögiklassi, et seal üheskoos piparkooke küpsetada ja muid pidulaua toite valmistada. Omatehtud hõrgutistega kaeti uhke laud, mille taga siis ühiselt jõulusöömat nauditi. Näitame siinkohal läbi piltide, millega meie tublid noored siis hakkama said:

29. detsembril saatsime aga 2016 üheskoos bowlingut mängides ära. Vanalinna Bowlingus oleme varemgi käinud ja seal meile väga meeldib. Noored mängisid väga hoogsalt ja olid väga tublid! Peale mängu oli aeg keha kinnitada ning lasta pitsal hea maitsta. Mõnus oli üheskoos aega veeta :)

MTÜ Hoovõtukeskus soovib kõigile rahulikku vana-aasta lõppu! Meeldivate kohtumisteni uuel aastal! :)

Meie teisest ekspertlaagrist

21. novembril toimus meie selle õppeaasta teine ekspertlaager Vilkla Koolitalus. Kohal oli meid palju: 10 mentorit, 3 vabatahtlikku noort ning 20 õpilast (11 õpilast Haapsalu Põhikoolist, 3 õpilast Haapsalu Linna Algkoolist, 4 õpilast Noarootsi Koolist, 2 õpilast Haapsalu Nikolai Koolist ja 3 õpilast Palivere Põhikoolist).

Nagu ikka, ootas laagris osalejaid saabudes kerge kehakinnitus, peale mida võis tegevuste juurde edasi asuda. Aktiivset tegevust oli seekord palju. Noored jaotati gruppidesse ja seejärel suunduti õpitubadesse.

Kohal oli Foorumteater, mis läbi mõttetöö ja kehaliste harjutuste suunas noored osalusteatri kaudu läbi mängima probleemseid situatsioone. Karel Rahu viis läbi trummide õpitoa, kus esialgu tegeleti rütmiharjutustega ja seejärel said noored vastomandatud oskusi päris trummide peal proovida. Pärast oli tükk tegu, et trummikomplekt ära panna, sest mõned noored ei tahtnud enam trummimängu lõpetada :) Samal ajal mängiti ka lauamänge ja peab ütlema, et meie programmi noored on väga suured lauamängude fännid!

Peale õpitubades osalemist oli aeg korralikult kõhtu kinnitada. Seejärel suunduti ratsutama - seda olid noored terve päeva oodanud ning loomulikult meeldis see neile väga. Nad said ratsutada ning ise ratsutamist ka "juhendada."

Laagripäeva lõpetas Veikko Kõrv, kes rääkis noortega tunnetest ja emotsioonidest. Pärast seda oligi aeg peale teguderohket päeva koduteele suunduda.

Rahastus otsus KOP projektikonkursilt

MTÜ Hoovõtukeskus sai positiivse tagasiside ja rahastus otsuse oma KOP projektikonkursile esitatud projekti: "Sära Silma" kohta. 

Projekti lühikokkuvõte: 

Ennetamaks põhikoolist väljalangevust on MTÜ Hoovõtukeskus töötanud välja mentorlusprogrammi „Sära Silma”. Programmi üheks alategevuseks on õpilaagrite läbiviimine programmis osalevate mentorperede noortele. Programmis osaleda saab iga õpiraskusega Läänemaa noor (noori suunavad programmi nii kool, alaealistekomisjon, kui ka politsei ja lapsevanemad).  Õpilaagrite eesmärk on läbi lihtsate sotsiaalsete oskuste õpetamise pakkuda noortele eduelamust ja tunnustust, mis omakorda motiveerib neid edaspidi pingutama rohkem ka õpingutes.

Põhieesmärgile lisaks on laagri alaeesmärgid:

·         Noorte sotsialiseerumine;

·         Karjääriõpe koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega

·         Sotsiaalsete oskustearendamine;

·         Positiivse tagasiside ja tunnustuse andmine noortele;

·         Toetava täiskasvanu rolli tutvustamine noortele.

Ühe programmi tegevusaasta jooksul toimub kokku 4 õpilaagrit (antud projektikonkursi raames taotleb MTÜ rahastust kolmele õpilaagrile, mis mahuvad ajaliselt projektitaotluses etteantud raamistikku).  Igal laagril on oma alateema ja fookuspunkt (nt: karjääriõpe, sotsiaalsed oskused, meeskonnatöö, abistavad suhted jne) läbi mille täidetakse mentorperedele seatud eesmärke.

Projekti rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Õpitoast lähemalt

MTÜ Hoovõtukeskus on alustanud õpiabi andmisega, mis on mõeldud kõikidele Läänemaa 4.-9. klassi õpilastele. Õpiabi pakutakse järgmistes õppeainetes: eesti keel, matemaatika, inglise keel, vene keel, saksa keel, füüsika, geograafia ja keemia. Õpiabi pakuvad asjaarmastajad, kes tahavad noori aidata, kuid ei tegutse igapäevaselt õpetajatena. 

Õpiabi toimumise aeg lepitakse kokku mõlemale osapoolele sobivalt. Õpituppa saab registreerida MTÜ Hoovõtukeskuse e-maili teel: hoovotukeskus@gmail.com. Juurde kindlasti märkida, mitmenda klassi tasemel ja millises õppeaines konsultatsiooni vajatakse, samuti on hea teada, millised on sobivad ajad kokkusaamiseks. Toimumiskohaks on Hoovõtukeskuse kontor aadressil Karja 27a. Õpituba on esialgu tasuta.

Uue õppeaasta esimene ekspertlaager

Nagu eelmises postituses lubatud, kirjutame lähemalt meie selle õppeaasta esimesest ekspertlaagrist, mis leidis aset 28. septembril Silma Õpikojas. See oli esimene kord, kui meie selle õppeaasta mentorid ja noored kohtusid, nii et laager andis hea võimaluse esmaseks kohtumiseks. 

Sel õppeaastal on meie programmi kaasatud ka algklasside noored, kokku osales laagris 20 noort 2.-9. klassist: Haapsalu Põhikoolist 11 noort, Haapsalu Linna Algkoolist 3 noort, Noarootsi koolist 3 noort ning Haapsalu Nikolai Koolist samuti 3 noort.

Silma Õpikotta saabudes korjati noortelt esimese asjana ära mobiiltelefonid, et need päevaseid tegevusi ei segaks. Tuleb välja, et nii on võimalik hakkama saada küll :) Noori ootasid tervituskringel, tervislikud snäkid ja morss. Edasi järgnes tutvumisring, kus igaüks pidi enda kohta natuke midagi rääkima. Seejärel jätkusid tegevused kahes grupis. Noored aitas gruppidesse loosida ühe mentori koer, kellest kujunes kõikide suur lemmik!

Ühes grupis koostasid noored enda kohta sotsiaalset võrgustikukaarti, teises grupis arutleti selle üle, mida võiks koolis vähem/rohkem näha, kuulda ja tunda. Üldiselt olid noored koostööaltid ja jutukad. Peale esimest mõttetööd soovisid noored väga Silma Õpikoja imeilusa looduse vahele saada. Neid ei seganud absoluutselt vihmane ja külm ilm -  nad oleks võinud lõputult joosta, jalgpalli mängida, koeraga hullata...

Seejärel ootas laagrilisi kostitav lõunasöök. Meie mentorid olid väga agarad ja tõstsid kiiresti kõigile suuri portse ette. Peale lõunat jätkati taas kahes grupis. Räägiti endast, mängiti lauamänge, arutleti, mis muudab noore päeva rõõmsaks ning lõpetuseks oli igaühel võimalus kirjutada ühe laagrilise kohta kiitus. See tekitas palju elevust ning muutis tuju heaks :) 

Peale pisikest pausi vaadati filmi elu kohta viljapõllul, mille kohta noortel oli võimalik küsimusi esitada. Noored täitsid laagri kohta ka tagasisideküsimustikku. Valdavalt neile laager meeldis ning juba uuritakse, millal järgmine kord kokku tullakse. Seega võib esimese ekspertlaagri lugeda kordaläinuks :)

Uus õppeaasta on alanud!

Juba paar nädalat on käimas uus, 2016-2017 õppeaasta ja seoses sellega oleme ka meie vaikselt kogu aeg toimetanud. Eelmise nädala kolmapäeval, 21. septembril kohtusime "Sära silma!" mentoritega Haapsalu Kultuurikeskuses, kus rõõmustasime "vanade" mentorite üle ja tervitasime rõõmuga uusi!

Kohtumine algas väikese koolitusega enese ja teiste motiveerimisest, mille viis läbi Reijo Väljak. Arutlesime selle üle, mis motiveerib meie mentoreid koos käima ning jagasime mõtteid selle kohta, mis kedagi igapäevaelus motiveerib ning kas nendest mõtetest oleks ka endale midagi edaspidi kaasa võtta.

Peale arutelu rääkis meie eestvedaja Leini Vahtras eelmise aasta tulemustest. Pisut võib sellest lugeda ka SIIN. Saime ka teada, mida uut on sel õppeaastal oodata ning kuidas mentorpered kohtuma hakkavad. Täitsa uus asi on õpituba, mille käivitame oktoobris. Õpitoas pakume koolilastele õpiabi. Soovijad peavad eelnevalt õppituppa registreerima. Täpsem ajagraafik ning ainete loend, milles abi pakume, selgub õige pea. Kindlasti anname sellest teada! 

Aga juba selle nädala kolmapäeval, 28. septembril toimub meie selle õppeaasta esimene ekspertlaager, millest kirjutame peagi ka siin blogis :)

Kokkuvõte mentorperedest 2015-2016 õppeaastal

Lõpueksamid on sooritatud, aktused maha peetud ja klassid/koolid lõpetatud. On aeg teha tagasivaade mentorperede kohtumistele möödunud õppeaastal.

2015-2016 õppeaastal alustas „Sära silma” programmis 15 noort ja 15 mentorit, moodustades 5 mentorperet. Noored on pärit koolidest üle Läänemaa – Haapsalu Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Haapsalu Viigi Kool, Haapsalu Nikolai Kool, Vormsi Kool, Taebla Gümnaasium. Lisaks on ekspertlaagrites osalenud noori Noarootsi koolist, Kullamaa Keskkoolist ja Risti Põhikoolist. Meie mentorid on läbinud vastava koolituse ning on valdavalt haridus- või sotsiaaltöö taustaga.

Õppeaasta esimesel poolaastal kohtuti põhiliselt Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Kohtumise esimeses pooles tegeldi õppimisega ning räägiti, kuidas noorel läinud on. Kohtumise teises pooles tegeldi mõne spordialaga (nt sulgpall) või tehti ühiselt süüa. Lisaks toimusid kohtumised 3 korral Haapsalu Bowlingus. Detsembri alguses viidi noortele Haapsalu Kultuurikeskuses Maanteeameti poolt läbi koolitus riskikäitumisest liikluses. Detsembri keskel läksime taaskord tavapärastest ruumidest välja, kui meie programmi vabatahtlikud korraldasid Vilkla Koolitalus „Sära silma” jõulupeo.

Mentorpered kohtusid 1-2 korda nädalas, üks kohtumine kestis 3 akadeemilist tundi. Selliseid kokkusaamisi oli esimesel poolaastal kokku 20.

Teisel poolaastal kohtusid mentorpered põhiliselt oma kontoris, kus üheskoos tegeldi probleemsete õppeainetega ning vesteldi muudel noorte jaoks olulistel teemadel. Kohtumise teises pooles sai käidud Wiedemanni Spordihoones sportimas (jõusaal, korvpall, võrkpall), looduses liikumas või üheskoos väljas söömas. Teise poolaasta alguses toimus taas kord Haapsalu Kultuurikeskuses noortele loeng-seminar, seekord teemal „Sõltumatus – läbi alkoholi prisma,” mille viis läbi Riina Raudne Terve Eesti Sihtasutusest. Koolitust said noored ka õppima õppimisest, selle viis kolmandas ekspertlaagris läbi Kadri Ilves Kiirlugemiskoolist. Teise poolaasta lõpus toimus ühel korral kohtumine-ekskursioon Haapsalu Veevärgi reoveepuhastusjaamas.

Teisel poolaastal kohtuti 28 korral, terve õppeaasta jooksul toimus mentorperede kokkusaamisi 48 korral. Projektis osalevad noored võtsid neist kohtumistest osa kokku 298-l korral, lisaks 60-l korral ekspertlaagrite raames. Meie mentorid osalesid 203-l korral, muud vabatahtlikud 95-l korral.

Lisaks toimus 4 ekspertlaagrit – kaks esimest õppeaasta esimeses pooles, kaks järgnevat õppeaasta teises pooles. Õppeaasta esimene laager leidis aset Vilkla Koolitalus, teine laager viidi läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Teise poolaasta laagrid toimusid kahepäevastena Silma Õpikojas.

Kuna eelmisel õppeaastal toimus programmi testperiood, oli kohtumisi vähem ja need olid intensiivsemad. Sel õppeaastal soovisime näha seda, kuidas programm toimib, kui see kestab terve õppeaasta vältel. On ilmselt paratamatu, et kõik noored ei jää usinalt kohal käima ning mõned mentorid ei jõua alati kohal käia. Samuti on paratamatu, et kõik mentorpaarid ei klapi omavahel. Siis tuleb hinnata, mida edasi teha – kas vahetada paare, uurida, kas inimene on huvitatud programmis edaspidi kaasalöömisest ja/või kaasata uusi inimesi. Samas on mentorpaare, mis toimivad omavahel suurepäraselt. Mentorist saab noorele usaldusisik, tänu kellele esineb noorel vähem probleeme isiklikus elus ning õppetöö koolis sujub. Kevadeks jäi iganädalaselt kohal käima jäänud 14 noort, 8 mentorit ja 3 vabatahtlikku.

24. novembril peeti Uuemõisa lossis suurt tunnustamisüritust "Läänemaa tunnustab 2015." Meie programmi "Sära silma!" eestvedaja Leini Vahtras sai sädeinimese tiitli.

12. veebruaril tunnustas Haapsalu linn inimesi ja ühendusi, kes eelmisel aastal haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, spordi- ja noorsootöö vallas silma paistsid. "Sära Silma" programmiga seotud inimesi tunnustati lausa kahes kategoorias: meie programmi eestvedaja Leini Vahtras oli nomineeritud kategoorias "Haapsalu hariduselu edendaja 2015"; meie tublid Hoovõtukeskuse mentorid olid nomineeritud kategoorias "Haapsalu sotsiaalvaldkonna edendaja 2015".

21. aprillil toimus "Sära silma" programmi mentorite supervisioon. Supervisiooni-vestlusringi käis läbi viimas SA Tallinna Lastehaigla out-reach-meetodil töötava mobiilse meeskonna sotsiaaltöötaja Urmas Nurk. mentorite supervisioon. Supervisioon toimus vestluse vormis, mille käigus mentorid said esitada küsimusi ning läbi Urmas Nurk`i kogemuslugude endale head nõu ja mõtteid kõrva taha panna. Mobiilse meeskonna töös on väga olulisel kohal koostöö kogu perega, meie projektis keskendutakse rohkem üks-ühele tööle noore endaga, kuid loomulikult on ka pere toetus oluline ning lastevanematele korraldatakse koolitusi. Supervisiooni käigus tõid mentorid välja, et nende jaoks on oluline mõne aja tagant mentoritega maha istuda ja korraldada nö omavaheline supervisioon, kus saab kogemusi jagada ja anda nõu üksteisele.

Külaskäik Haapsa Veevärgi reoveepuhastusjaama

Neljapäeval, 26. mail külastasime Haapsalu Veevärgi reoveepuhastit, kus tutvusime piirkonna veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehaaniline, keemiline ja bioloogiline puhastustehnoloogia. Nägime reoveepuhastusprotsessi eelpuhastusest kuni järelpuhastuseni välja. Lisaks räägiti ka Haapsalu Veevärgi poolt hallatavatest joogiveetöötlusjaamade toimimisest. Meile näidati, kuidas kõikide süsteemide (nii joogivee puurkaevude kui ka reoveepuhastusjaama) juhtimine on koondatud täisautomaatsesse kontrolljuhtimiskeskusesse (ehk spetsiaalsesse arvutiprogrammi), kus on näha kogu süsteemi parameetrid reaalajas (nt puurkaevust pumbatava vee kogus jne). Veel külastasime nende laborit, kus tehakse kohapeal veeproove. Ekskursioon oli meeleolukas, saime teada palju uut ning noored olid pisut üllatunud reovee "lõhnast" :)

Saime teada, et üks Haapsalu inimene kasutab ööpäevas 75 liitrit vett. Haapsalu veehind ei ole võrreldes ülejäänud Eesti veehindadega väga kõrge. Haapsalu linnas on umbes 30 ülepumpamisjaama, millede kaudu pumbatakse inimeste poolt kanaliseeritud vesi reoveepuhastusjaama.

9 meetri sügavused koonusmahutid

Reoveepuhastusjaamas on kasutusel diisligeneraator - see tähendab, et kui linnast kaob elekter, siis süsteem töötab edasi ning töö ei jää katki. Samuti on seadmed duubeldatud - kui ühe seadeldisega peaks midagi juhtuma, siis töötab teine edasi.

Automaatne ilmavaatlusjaam

Haapsalu Veevärgis on alates 2009. aastast kasutusel joogivee puhastamiseks liivafiltrid, et vähendada puurkaevuveest tulevat üleliigset rauasisaldust (võrku antav joogivesi peab alati vastama Sotsiaalministri määruses nr 82 nõutud piirnormidele). Filtreeritud vesi suunatakse tarbijale ehk meile kõigile joomiseks. Joogiveeks kasutatakse Eestis põhiliselt põhjavett. Selle tarbeks on puuritud kaevud lausa kuni 300 m sügavusele maapinda. 

Juba teine ekspertlaager Silma Õpikojas

Eelmise nädala alguses, 25.-26. aprilli toimus kahepäevane eskpertlaager taaskord Silma Õpikojas. Kes veel selle mõnusa ja põneva koha kohta lugenud pole, saab seda teha SIIT. Laagris osales 11 noort Haapsalu Põhikoolist, Haapsalu Linna Algkoolist, Haapsalu Viigi Koolist, Risti Põhikoolist ja Vormsi Põhikoolist 

Esimene laagripäev algas kohe talgutööga. Nimelt asuti hoolega Riimi linnutorni korrastama. Traatharjade ja pahtlilabidatega eemaldati sinna aastate jooksul kogunenud mustust, peaaegu kogu linnutorn sai puhtaks. Noored olid tööd tehes rõõmsameelsed ja väga tublid!

Peale talgutööd puhati pisut, et siis edasi minna õppeprogrammiga jäätmete eluringist. Noortele räägiti korrektsest jäätmekäitlusest, toidu ja vanade riiete taaskasutusse suunamisest jne. Taaskord olid noored väga tublid, kuulasid hoolega ja jagasid ka enda mõtteid.

Peale õppetööd algasid ettevalmistused õhtusöögiks. Kuna ilm oli superilus, hakati ette valmistama grilli. See aga tähendab, et õhtusöögini jäi üksjagu aega, mis sisustati majaümbruse korrastamisega. Kui see tehtud sai, võttis üks mentor noored sappa ja koos mindi tervisekõndi tegema. Seejärel oligi aeg õhtusööki nautida. Päeva lõpetuseks mängiti lauamänge ning peeti maha isegi väike disko :)

Üks laagris osalenud noor tegi õhtul imeilusaid pilte, millest osasid siin tema loal ka teistele imetlemiseks näitame:

Järgmise päeva hommikul sõideti peale hommikusööki Põõsaspea neemele. Seal toimus järjekordne õppeprogramm, mille käigus puudutati selliseid teemasid nagu Läänemere elustik (merelinnud, vetikad, karbid) ning keskkonnaprobleemid (prügi, naftareostus).

Põõsaspea rahutu meri

Lõunat söödi Nõval. Seejärel külastati liivaluiteid ning põlendikuala Veskijärve ääres. Nimelt põles seal 2008. aastal mets maha. Tegu oli selle suve suurima tulekahjuga. Tugeva tuule tõttu levis tuli kiiresti ning seetõttu hävis kolmandik kaitsealast. Nüüd on seal pilkupüüdev põlendik, mida tasub külastada. 

Teel Veskijärve äärde

Allikajärv

Peale põlendikuala külastamist asutigi koduteele. Mõlemat laagripäeva võib pidada igati kordaläinuks!

Mentorite supervisioon

Neljapäeval, 21. aprillil toimus "Sära silma" programmi mentorite supervisioon. Supervisiooni-vestlusringi käis läbi viimas SA Tallinna Lastehaigla out-reach-meetodil töötava mobiilse meeskonna sotsiaaltöötaja Urmas Nurk.

Mobiilne meeskond töötab teismelistega, kelle igapäevane toimetulek või koolikohustuste mittetäitmine on psüühilisest seisundist tingituna pikemat aega häiritud. Meeskond toetab ja nõustab ka nooruki vanemaid ning vajadusel temaga töötavaid spetsialiste, kelle senised sekkumised pole andnud soovitud tulemusi.  Mobiilsesse meeskonda kuuluvad psühholoog, psühhiaatriaõed, sotsiaaltöötajad ja konsulteeriv psühhiaater. Mobiilne meeskond teeb Tallinna piires ka kodukülastusi. Kui lapsevanem Läänemaalt tunneb, et ei saa enam enda noorukiga kontakti ning abi võiks olla eelpoolnimetatud spetsialistidest, võib samuti lastehaigla poole pöörduda. Läänemaale kodukülastusi küll ei tehta, kuid mure puhul saab ise spetsialistide poole haiglas pöörduda. Mobiilse meeskonna kohta saab rohkem infot SIIT. 

Supervisioon toimus vestluse vormis, mille käigus mentorid said esitada küsimusi ning läbi Urmas Nurk`i kogemuslugude endale head nõu ja mõtteid kõrva taha panna. Mobiilse meeskonna töös on väga olulisel kohal koostöö kogu perega, meie projektis keskendutakse rohkem üks-ühele tööle noore endaga, kuid loomulikult on ka pere toetus oluline ning lastevanematele korraldatakse koolitusi. Mõtteid pani see supervisioon igatahes liigutama, et kuidas saaks "Sära silma" tegevust veelgi tõhustada. Oleme väga tänulikud Urmas Nurk`ile ja Tallinna Lastehaiglale!

Meie projekti KOP-i

Eelmisel reedel, 1. aprillil, esitas MTÜ Hoovõtukeskus projekti kohaliku omaalgatuse programmi (KOP). Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. KOP-i kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Meie esitatud projekti eesmärk on Läänemaa inimeste teadlikkuse tõstmine "Sära silma" projekti kohta, suurem omavaheline koostöö linnade ja valdade vahel ning programmi levitamine, et mentorperede süsteem hakkaks ka väljaspool Haapsalut tööle. Me tahame, et tänu "Sära silma" projektile mõistaks kogukond, et kõik noored on võimelised lõpetama kooli, kui nendesse individuaalselt panustada. Samuti loodame, et kogukond aitab kaasa probleemide ennetustegevuse tõhustamisele ning aitab kujundada elutervet keskkonda. Tahame, et meie projekti elluviimise lõpuks on noored teadlikumad vaba aja veetmise, õppimis- ning töötamisvõimalustest Läänemaal ning et nende silmaring on laienenud. Tahame, et lapsevanemad ja koolipersonal oleks teadlikud, kuhu noori õpiraskuste puhul suunata.

Plaanime enda projekti lähemalt tutvustada Lihulas, seal plaanime läbi viia ka uue õppeaasta esimese ekspertlaagri. Samuti proovime rohkem teadlikkust tõsta Lääne-Nigula, Ridala, Noarootsi, Kullamaa ja Vormsi inimeste seas. Lisaks oleme välja mõelnud põneva ekskursiooni Tartumaale. Nendest tegevustest kirjutame aga lähemalt siis, kui aeg on sealmaal :) Seni jätkame oma tavapäraseid kohtumisi ning juba varsti on uus ekspertlaager tulemas, mida kajastame ka blogis :)

Ekspertlaager Silma Õpikojas

Meie selle õppeaasta kolmas ekspertlaager toimus kahepäevasena 18.-19. veebruaril Silma Õpikojas. Silma Õpikoda on loodusekool, mis asub vaheldusrikka loodusega Silma looduskaitseala südames - madalate merelahtede, roostike ja rannaniitude keskel. Rohkem Silma Õpikoja kohta saab lugeda SIIT. 

Seekordses laagris osales 16 noort 7 Läänemaa koolist. Esimesel päeval peale laagrisse saabumist toimus loodusmatk Riimi poolsaarele. Matka käigus tutvuti Silma looduskaitsealaga, uuriti, kuidas on maastik kujunenud ning avastati teel ettejäävat muud põnevat looduses.

Peale matka suunduti tagasi õpikotta ning hakati kalasid lahkama ning täideti sinna kõrvale töölehtesid. Lahkamise käigus uuriti kalade siseorganeid, kasvu ning määrati kalade vanust.

Ivar Soopan

Edasi rääkis Kadri Ilves Kiirlugemiskoolist noortele õppima õppimisest. Tavaliselt tegeleb Kadri täiskasvanud õppijatega. Meie noortega moodustati vestlusring, mille käigus tehti ka erinevaid harjutusi. Õpiti mälutehnikaid; seda, kuidas seostada mitu erinevat meelt õppimisprotsessis; õpiti käte-jalgadega ja metafooridega jaapani keeles 10ni lugema; räägiti eesmärkidest ja nende seadmistest; mängiti koordinatsiooni arendavaid mänge (mis noortele muide väga meeldis!); räägiti palju stressist ja meeleolu loomisest, mis ongi esimene samm õppimise soodustamiseks.  

Kätte jõudis aeg õhtusteks tegevusteks. Mentorid ja noored mängisid erinevates gruppides mitmeid lauamänge. See oli väga tore ja meeldis kõigile! Seejärel vaadati filmi, mille noored enda valikul valisid. Õhtu lõppes diskoga, tantsu vehiti päris hoogsalt.

Järgmine hommik algas mikroskoopia tunniga. Metsa all käidi kõdu uurimas. Kõdu võeti tuppa kaasa ning mikroskoobi all vaadeldi, millised putukad seal sees elavad ning mida huvitavat kõdu seest veel leida võib. Samuti uuriti pilliroo ehitust ning täideti sinna kõrvale töölehti.

Peale mikroskoopia tundi võeti puntidesse ja viidi väga lihtsate vahendite abil läbi katseid vee ja õhuga. Üks väga põnev eksperiment oli selline, kus plasttopsi sees oli vesi, topsi äär kaeti paberiga kinni ja topsi ümber keerates võis käe paberi alt ära võtta - paber ei kukkunud ära ja vesi ei voolanud välja!

Laagri lõpus viidi läbi laagrit kokkuvõttev viktoriin teadmiste kinnitamiseks, milles esitati küsimusi mõlema päeva kohta. Noorte tulemused olid väga head! Laager lõpetati tagasiside andmisega ning peale lõunasööki asutigi kodu poole teele.

Selle kõige juures oli huvitav asjaolu see, et ajakirjanik Ivar Soopan Maalehest osales esimesel päeval matka ja kalade lahkamise juures ja tegi sellest ka video, mida saab vaadata SIIT.

"Sära Silma" inimesi tunnustati

Reedel, 12. veebruaril tunnustas Haapsalu linn inimesi ja ühendusi, kes eelmisel aastal haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, spordi- ja noorsootöö vallas silma paistsid. Sündmus leidis aset Haapsalu Kultuurikeskuses.

"Sära Silma" programmiga seotud inimesi tunnustati lausa kahes kategoorias: meie programmi eestvedaja Leini Vahtras oli nomineeritud kategoorias Haapsalu hariduselu edendaja 2015; meie tublid Hoovõtukeskuse vabatahtlikud Katrin Tiido, Katrin Nuuter, Priit Matt, Kairit Kivimäe, Helen Edasi, Gennadi Vihman, Laura Siht, Milvi Maiste, Kristi Kivipuur, Kersti Lõhmus, Kirsi Rank, Tiina Alasoo ja Terje Marie Vihur olid nomineeritud kategoorias Haapsalu Sotsiaalvaldkonna edendaja 2015. Oli ikka uhke tunne küll, kui nii suure massiga tänukirjadele järgi mindi :)

Peale tunnustamist esines ansambel Naised Köögis, mis ühelt poolt lummas oma ilusate lauludega ning teiselt poolt pani publiku heatujuliselt kaasa elama. 

Lõpetuseks mõned pildid tunnustamisürituselt (pildid: erakogu ja Läänlane).

Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo Sihtasutus

Kuna 2015 aasta sai läbi, siis on sobilik, et tutvustaksime oma olulisi toetajaid, tänu kellele on saanud võimalikuks kõik see, mida siiani teinud oleme. Nendeks olulisteks koostööpartneriteks on olnud Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo Sihtasutus. Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastas "Sära silma" tegevusi 2015. aastal, Heateo Sihtasutus toetas meid nõu ja jõuga. 

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) panustab vabaühenduste arengusse, tugevdades niiviisi kodanikuühiskonda. KÜSK´i kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Heateo Sihtasutus käivitab ja kasvatab algatusi, mis lahendavad tulemuslikult teravaid probleeme Eesti ühiskonnas. Nende kohta saab lugeda SIIT.

Aga mis me siis 2015. aastal tehtud saime? Alustuseks moodustati kogukondlik nõukoda, et saada üldse ideid, kuidas aidata noori, keda ohustab põhikoolist väljalangemine. Alustasime ekspertlaagrite korraldamisega, et ka noorte endiga kohtuda ja nendega vestelda. Ekspertlaagrite korraldamisega oleme jätkanud, kuna noortele on laagrid väga meeldinud, ja nendest ka siin blogis kirjutanud. Laagrites arutletakse noori puudutavatel olulistel teemadel ning osaletakse õpitubades, kus pakutakse põnevaid tegevusi.

2014-2015 õppeaasta jooksul viidi läbi 5 ekspertlaagrit, millest viimane toimus kahepäevasena. Käesoleval õppeaastal on toimunud kaks ekspertlaagrit, millest kirjutasime SIIN ja SIIN. Toimetamised uuteks laagriteks käivad!

Selleks, et noori meie programmi värvata ja nende teadlikkust sellest tõsta, kohtuti kõikide Läänemaa põhikoolide esindajatega.  Programmi otsiti mentorid. Testperioodil koostati ja viidi läbi koostöös SA Heateo ja Haapsalu Kolledžiga koolitusprogramm mentorperede tugiisikutele. Tunnistuse sai 21 mentorit. MTÜ Hoovõtukeskuse projekt "Sära silma" sai alguse mentorluse põhjalikust hetke olukorra uuringust nii Eestis kui ka välismaal.

Seejärel algas meie programmi testperiood 6 mentori, 4 vabatahtliku ja 6 noorega. Testperioodist oleme kirjutanud ka SIIN.

Kuna testperiood oli edukas, otsustasime sama mudeli alusel jätkata tööd ka sügisel. Augustis-septembris kutsusime meie programmiga liituma uusi mentoreid. Meiega liituski 3 uut huvilist, kes sügisest tööle asusid. Kogukonnapraktika raames liitus meiega ka 4 Läänemaa Ühisgümnaasiumi abiturenti, kellest oleme kirjutanud SIIN. Käesoleval õppeaastal alustas mentorperedes 15 noort ja 15 mentorit. Noori on 5 Läänemaa koolist.

Algasid läbirääkimised Koolitööde AS-ga, et töötada välja nn SMS-päevik, mis katab klassikalise õpilaspäeviku kolme funktsiooni: popipatrull, kahepatrull ja kontrolltöödest teavitamine. Teenust piloteerib koostöös MTÜ Hoovõtukeskusega Lihula Gümnaasium.

Juulikuu lõpus viis Heateo SA läbi kommunikatsiooni töötoa ning ehitasime üles kommunikatsioonipõhimõtted ja tegevused. Koostöös noortega töötasime enda programmile välja nime ja logo. Nimeks sai siis teadupärast "Sära silma." :)

Edaspidi jätkame väljatöötatud mentorperede ja ekspertlaagrite formaadiga, otsime põnevaid tegevusi noortele, arendame mentoreid ja pakume neile supervisiooni, jätkame vanemakoolitusega. Mõtteid ja plaane on veelgi, kuid nendest kuuleb juba edaspidi.

Oleme väga-väga tänulikud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ja Heateo Sihtasutusele, tänu kellele see kõik võimalikuks on saanud!

Koolitus sõltumatusest ja alkoholist

Juba mõnda aega on käsil uus õppeveerand ja meie läheme oma tegemistega samuti edasi. Teisipäeval, 19. jaanuaril viis meie noortele läbi koolituse Riina Raudne Terve Eesti Sihtasutusest teemal "Sõltumatusest läbi alkoholi prisma." See teema tekitas parajalt elevust, kuid andis samas väga palju uut infot ja avas teema hoopis uue vaatenurga alt.

Koolituse käigus saime teada, et Eestis sureb aastas alkoholi tagajärjel 1000-1500 inimest. Noortega arutleti läbi, mis need põhjused täpsemalt on . Alkohol annab ka muide omapoolse panuse vähki haigestumisel. Üldse on Eestis kokku 60 000 alkoholisõltlast, mida on meie väikese rahvaarvu kohta hirmus palju.

Lisaks rääkis Riina Raudne meile ajust ja sellest, et see ajuosa, mis aitab meil otsuseis teha - prefrontaalne korteks - saab küpseks alles 25 eluaastaks. Riina seletas ka ära, miks alkohol alaealistele keelatud on - kuna alaealiste aju pole veel välja arenenud, siis varakult alkoholi tarbima hakanud noore tõenäosus sattuda alkoholisõltuvusse on lausa viis korda suurem kui 21. aastase inimese puhul! Teismelisena hakkab enesekontrolli võimekus alles mühinal kasvama, seepärast oleks väga rumal seda alkoholiga pärssida. Koolitaja rõhutas ka, et kui alkoholi tarvitamist kasvõi ühe aasta võrra edasi lükata, siis see vähendab oluliselt sõltuvusse sattumise riski. 

Riina lisas veel, et see kõik on alles uus info ja ka lapsevanemad ei pruugi seda nii hästi teada. Seepärast leiab siinkirjutaja, et selline koolitus on ülioluline läbi viia nii noorte kui ka lastevanemate ja kõikide noortega kokkupuutuvate täiskasvanute seas. Tegelikult olgem ausad - need teadmised ei jookse mitte kellelgi mööda külgi maha. Meie silmad igatahes avanesid.